täna, nagu tavaliselt reede õhtuti, olime me kõik kodunenud liina juurde. jõime teed ja sõime liina toitu.
mul hakkab tekkima selline küsimus, et kas sellistel istumistel on mõtet? mul oleks vaja mingit tõestust, et kui ma näiteks ei "chilliks" nii palju, et siis ma teeksin midagi muud kasulikku, ja nagu mu ema väidab, on sõpradega keskutlemine ajaraisk.
aga samas ma ei taha ju no liferiks hakkata. jah, ma tõesti arvan, et need inimesed kes mittekunagi niisama kvaliteet aega sõpradega ei veeda on ilma eluta. kuigi selliseid inimesi vist reaalselt ei eksisteeri.
ma olen haige. palavik vist, aga mul ei ole kraadiklaasi.
ja ma tahan, et see eneseleidmise/avastamise aeg juba mööda läheks. lõpptulemus võiks positiivne ja kõige parem olla.