hmm. keegi minuga korterit tahaks üürida?

ma enam ei jaksa kodus elada. see ei ole normaalne, et kõik vähenegi positiivsus min päevajooksul alles jääb imetakse kodus lõplikult must välja.
on laupäev, loen digika juhendit. tuleb ema "ses suhtes, et ma arvan sa peaks õppima ka. oma müüa tööga sa ikka sellist kaamerat ise ei osta."
eile. "ma vaatan sulle täitsa meeldib see müüa amet."
ühesõnaga ma olen kuusteist, käin päris raskes koolis, mul on neljad ja üks kolm, käin naharingis, trennis, kordnädalas tööl. ma ei ole igapäev narkouimas, ei hulgu niisama ringi, koni vägatihti ei tõmba, alkoholiga ei liialda.
mulle lihtsalt öeldakse kodus koguaeg sitasti ja ega minust asja ei saa.
p.s. elan emaga.
nii et korterikaaslane ja korter wanted