täna, nagu tavaliselt reede õhtuti, olime me kõik kodunenud liina juurde. jõime teed ja sõime liina toitu.
mul hakkab tekkima selline küsimus, et kas sellistel istumistel on mõtet? mul oleks vaja mingit tõestust, et kui ma näiteks ei "chilliks" nii palju, et siis ma teeksin midagi muud kasulikku, ja nagu mu ema väidab, on sõpradega keskutlemine ajaraisk.
aga samas ma ei taha ju no liferiks hakkata. jah, ma tõesti arvan, et need inimesed kes mittekunagi niisama kvaliteet aega sõpradega ei veeda on ilma eluta. kuigi selliseid inimesi vist reaalselt ei eksisteeri.
ma olen haige. palavik vist, aga mul ei ole kraadiklaasi.
ja ma tahan, et see eneseleidmise/avastamise aeg juba mööda läheks. lõpptulemus võiks positiivne ja kõige parem olla.

on möödas üks sünnipäeva rohke nädalavahetus.

ohjahh
ma ei tea.... mida ma peaks tegema? kas arvama, et ameerika noorte filmid ongi elu ja kuidagi teistmoodi käituma kui praegu?
igatahes tantsukursuse partner on mul nüüd olemas :D - Uku
matemaatika ajab täiest juhtme kokku. ma tõesti üritasin seda õhtul teha, aga no ei tule.
täna oli kodus normaalne, missest, et mu ema sõi üksi tervepaki komme ära. nagu väike laps krõbistas nurgas. aga ma ei saa, sellised asjad ajavad mind eriti närvi. ta ju ei tohiks nii palju süüa. olen mures. ma ei tea mis ta siis teeb kui mind kodus enam poleks, sööks end haigeks?
someone said "Stop searching forever, happiness is just next to you"
Kes? või Mis? või Kus?

hmm. keegi minuga korterit tahaks üürida?

ma enam ei jaksa kodus elada. see ei ole normaalne, et kõik vähenegi positiivsus min päevajooksul alles jääb imetakse kodus lõplikult must välja.
on laupäev, loen digika juhendit. tuleb ema "ses suhtes, et ma arvan sa peaks õppima ka. oma müüa tööga sa ikka sellist kaamerat ise ei osta."
eile. "ma vaatan sulle täitsa meeldib see müüa amet."
ühesõnaga ma olen kuusteist, käin päris raskes koolis, mul on neljad ja üks kolm, käin naharingis, trennis, kordnädalas tööl. ma ei ole igapäev narkouimas, ei hulgu niisama ringi, koni vägatihti ei tõmba, alkoholiga ei liialda.
mulle lihtsalt öeldakse kodus koguaeg sitasti ja ega minust asja ei saa.
p.s. elan emaga.
nii et korterikaaslane ja korter wanted

altlaienevadpüksid on saatanast

haa mikk still knows my name. smirru on cool õpetaja

tegin täna oma esimesed pidid. digikas näevad ilusad välja aga arvutis on kvaliteet väga halb. ma arvan, et viga on selles, et ma teen liiga väikseid pilte, aga mul ei ole ju ruuuuumi.

tahan juba palka kätte saada. ostan mälukaardi, käin juuksuris ja kui üle jääb ostan mõne hilbu, mul tõesti ei ole midagi selga panna enam.

miks kõik inimesed mu ümber dieeti peavad?

homme juuksur, finaly

ma ikka veel ei näegi teda koolis

ma ei ole siia väga paljust olulisest/põnevast/lahedast kirjutanud
märksõnad: uueaasta pidu kella kuueni, piitsutamine, tiimari inventuur, kopp ees liinast, tiimari inventuur, tartu, armastus tartu vastu, uued silmarõõmud, harry potter, lasnamäe tiimari, keemia kontrolltöö. ah jaa see ka, et mu ema nägi tutvumispeo pilti :
täna oli minu ülejäänud 11 nädala esimene päev
nagu enne mainisin uued silmarõõmud. till i met him.
ei sa aru. tal on ju koledad hambad, mis on tavaliselt asi mida ma vaatan.
ja ma sain endale digika!! sony. cyber- shot.

we are so generation x