ma kardan ilus olla

täna oli jälle üks neist tavalistest suvehommikutest, mille ma veetsin kaua kohvi juues ja siis tund rannas vedeledes. mereäärest tulles lugesin paar peatükki raamatut, koritsasin ja passisin niisama tühja. kell viis helistas rasmus ja kutsus linna. ja mida mina tegin? nõustusin minema plus saabus paanika. või no tegelikult mitte. ma lihtsalt jõudsin selgusele, et ma kardan ilus olla.
särada ja paista teiste seast silma, see on üsnagi kohutav. aga ilus olla on ka palju raskem. kui sa teed mõne vea. siis kenale inimesele(ilusaid riideid kandvale) antakse palju raskemini tema vead andeks. (küür seljas või punn nina peal)
ma tean, et minust on raske aru saada, aga põhimõtteliselt tahan ma öelda seda, et palju lihtsam on panna selga teksad ja mitteeriline pluus, olla ilma meikimata, klassikaliste mustade kingadega- ühesõnaga TAVALINE, kui olla lumivalges ning särada(mitte just kõige palavamal suvepäeval).
igatahes läksin siis linna(valges kleidis). NK-s kinkisid rasmus ja mattias mulle lilli(roosad lõvilõuad). see oli ka muidugi omaette huumor. ja siis kõik seal olevad inimesed laulsid mulle ja ma sain jälle täiesti punaseks minna, pilgu maha peita ja siis käega juukseid ette tõmmata. jagasin eükalüpti kommi ka ^^
hiljem ostsin emaga selveri kärutäie süüa ja alkoholi :D
(alkoholi siiski vaid 2 pudelit veini +6 purki õlut)
homme kanepisse.
jee
ja ma ei ole üldse kurb, et enamus inimesi tulla ei saa. teinekord jälle :D
ja BFF tähendab best fucked friend mitte best friends forever