osadel allpool olevatel piltidel on juttu illustreeriv tähendus, teistel aga peale selle, et pildid lahedad, pole funktsiooni.
jah

ema on ikka veel imelikus tujus ja ei mõista mind üldse, aga täna näitas ta mulle ühte asja.
kas teadsite, et kui vaatate oma paremat kätt, mis on üheksakümnekraadise nurga all kõverdatud, näete te seal vastavalt kas ühte või mitut joont. mitte see kõverduskoha joon, aga natuke käelaba poole. see näitab teie tulevaste laste arvu siis ^^
kui joon/jooned on kaugemal on tüdruk(ud), lähemal poisid.

ma tahan kodust ära.

ebameeldivatel mäestustel on üks hea külg: nad veenavad sind, et oled nnelik, kuigi sa hetke eest veel uskusid et ei ole. õnn on suhteline asi. kes seda taipab on harva õnnetu

:D

lilllllllll.

mulle meeldib tantsida

kõrvaltvaatajale tundub purjus tüdrukute nn tants kole ja eemaletõukav, aga neil endal on tore.
eilse õhtu parim esineja oli kriminaalne elevant ja teise koha sai tommyboy. õnnitlusedddd.
neilt mõlemalt ma kuulsin lihtsalt rohkem kui ühte lugu.

tegin täna oma abstraktset harmoonilist tööd ja nüüd kui see minu toas seinapeal kleeplindiga viltuselt kinnitatud on, valitseb siin rahu ning harmoonia....
ma kingin selle sandrale sünnipäevaks, sest siis saab tema ka minu dünaamilise ja rütmilise töö harmooooooonilisust tunda.
HARMOONIA

mida vittu.
kevad on siiski tore. rulluisutamine ja värki

Tere!

Täna oli mul klassijuhataja Inga ja emaga arenguvestlus.

Ja kuigi ma hullult kartsin seda, läks see isegi päris normaalselt. L esitas selliseid toredaid küsimusi nagu: mis sa peale kk teha soovid? mis ained sul koolis kõige paremini lähevad? kuidas klass meeldib?kellega kõige rohkem suhtled? jne. Ja siis, samal ajal kui mina hinge kinni hoidsin, et jess Seda teemat ei tule, lausus õpetaja:"siiski, pean ma kahjuks ka ühest tõrvatilgast siin meepotis rääkima"

HAA! ma sain põhjuseta puudumiste eest käskirja

aga kuna ma olen nii rebel(NOT) ja ma ise ning teised mu klassikaaslased teame, et ma ei puudu üldse nii palju kui osad, siis ma väga ei põe.

täna oli veel ka üritus nimega "hõbe hääl"

märksõnadeks siis: sandra mängis ukule ja kaarlile kaelkirjakut; maija ema sai aru, et M õhetab ja on lõbusas tujus; bassimees on lahe ^^

Ekas ütlesin õpetajale, et ta enam ei tuleks mu töökäiku vaatama. ma lihtsalt ei suuda seda taluda, kui ta tuleb seljataha ja vaatab. mul tekib kramp kätte ja mõttesse. see oli juba joonistamistundides nii, aga maalimises, eriti portree, on väga jube. mu viimane töö jäigi suhteliselt poolikuks. mingi f sein on ees.